Paljud inimesed on antud kaua elada. See v�ib olla seotud suurenenud mugavus, mille meditsiini arengule. Ja v�ga inimkeha on programmeeritud pika elu, tekitab see teatud geenimutatsioone. Teadlased viitavad sellele, et varem v�i hiljem vana k�itumismudeleid teatud vanuses ei t��ta enam. Nii elanikud arenenud riigid peaksid m�tlema enne, mida nad peavad tegelema kaksk�mmend, kolmk�mmend v�i nelik�mmend aastat p�rast pensionile j��mist.
Elu p�rast 60 aastat v�ib olla aktiivne
Alust selliseks optimismiks
Teadlastel paar aastat tagasi teatas maailma h�mmastav uudis. Teadlased Holland �nnestus dekodeerida DNA mehest, kes elas 115 aastat. Naine suutnud mitte ainult ellu j��da, kuni aasta, s�ilitades f��silist j�udu ja selget meelt. Teadlased on t�estanud, et paar aastat enne tema surma, naine vaatas ole vanem kui viisk�mmend. At vanus 113 aastat dolgozhitelnitsa l�binud testi olemasolu vaimsed v�imed tulemused saadi, mis vastab tasemele 65-aastane mees.
Ebatavaline ja haruldaste muutusi t�heldati genoomi naist. Teadlased usuvad, et see asjaolu kaitseb keha ja vaimu naise vananemine ja k�ik sellega seotud probleeme. Vastavalt bioloogide �likooli Amsterdam, need mutatsioonid v�ivad olla genoomi pikaealisuse.
Mis tuleneb sellest,
Mis tuleneb sellest,
Avamine teadlased on v�imalik muuta palju inimeste arusaamad vanaduse ja pikaealisuse. V�ib eeldada, et saladus terve ja pika eluea ei fitness, mitte keskkonnas ja isegi mitte dieeti. Olemuselt inimkeha on ette valmistatud, et ta peab elama pikka aega. Pole juhus, et paljud teadlased, kes �pivad k�simusi pikaealisuse, on veendunud, et elu v�tmeisik peaks piisama 120-130 aastat. Kuigi j��b arusaamatuks, mida p�hjustab mutatsioon nende geene. V�ib trikki toitumine, �koloogia, olemasolu v�i puudumine huvi elu.
Vastused neile ja paljudele teistele k�simustele, teadlased plaanivad saada l�hitulevikus. Kogu maailmas, eriti arenenud riikides, elanikkond vananeb kiiresti. Seoses rahvastiku vananemise rahvas arvestada inimeste arvu �le kuuek�mne aasta on 8-10 protsenti kogu rahvastikust. Praegu paljudes Euroopa riikides on see summa on suurem kui kaks korda. Austrias need inimesed kaksk�mmend protsenti Itaalias - Kaksk�mmend neli protsenti Rootsi - kaksk�mmend kolm protsenti. Ekspertide s�nul 2020. aastaks eakate osakaal Euroopas j�uab kaksk�mmend viis protsenti. See number sajandi keskel on v�rdne �he kolmandiku kogu rahvastikust. Kuid asi, mis ei v�henda elukvaliteeti vanemas eas. Teadlased on keskendunud olulist eluea pikenemist, ning aktiivse elu.Vaata ka: Tervena vananemine algab noorte
