John Gurdon ja Signa Yamanaka v�itis Nobeli f�sioloogia ja meditsiini 2012. aastal. Vastavalt veebilehel Nobeli auhinnad, nad nimetasid "avastus v�imalusi �mberprogrammeerimine k�ps rakud pluripotentsed."
Teatas nimed v�itjad Nobeli meditsiinipreemia 2012. aastal
Need teadlased avastanud v�ime k�ps, spetsialiseeritud rakud ebak�psed rakud �mber programmeerida, ja nemad omakorda v�ib kujuneda erinevad koed. Ametlikus raportis Nobeli assamblee Karolinska Instituut m�rgib, et avastus need kaks teadlast p��rde �henduses asutatud ideid areng rakud ja raku organismid.
Vaata ka: Nobeli meditsiinipreemia said kolm teadlast immunolooge (video)
Modern eksperdid v�idavad, et see avastus lihtsalt t�iesti v�lja igasugune teooria rakkude spetsialiseerumine. Raportis �eldakse, et "n��d sai selgeks, et t�iskasvanud rakke ei hukule j��da samasse eriline riik igavesti, ja see t�hendab, et on vaja kirjutada �pikuid ja avada uusi uurimisteemasid." Seega aruandes kokkuv�te Nobeli assamblee kui Programmeeri t�iskasvanud inimese rakud pluripotentsed teadlased on uusi v�imalusi t�iendavalt uurida looduse haiguste ,, ja seega luua uusi v�imalusi diagnoosimise t�siste haiguste ja nende ravi.
John Gurdon n�itas p��rduv v�imsus rakkude 1962. Tema uuringu need ajad oli t�iesti klassikaline: ta lihtsalt asendada tuumas valmimata muna rakkude tuumas munaraku sooleepiteeli. Ja palju meie �llatuseks, muna, mis on muundunud t�iesti normaalne kulles, sest tema DNA hoida teave, mida oli vaja arendada k�iki rakke ja kudesid konn.
Vaata ka: V�itjate nimekiri Nobeli preemia meditsiinis aastal 2011
Ja veidi rohkem kui 40 aastat hiljem (2006) Shinya Yamanaka on demonstreerinud v�imet rakkude �mberprogrammeeritud hiire naharakud rakkudesse, mis meenutavad ebak�psed embr�onaalsete rakkude. L�puks selgus, et sellise �mberplaneerimine on lihtsalt piisavalt, et t�iskasvanud rakke paari geenide need omakorda pluripotentsed t�virakud. See rakk on teada, saab spetsialiseerunud rakut��pe, mis esinevad t�iskasvanud organismis.